Sõber Arne Kiin oli nii lahke ja viis mind enda leitud rähni pesa juurde Väike Emajõe kaldal. Ja mis seal salata, Arne töö kannab vilja, järjest kindlamalt ma sammun animalistide ridades.
My friend Arne Kiin was so kind and took me to the woodpecker’s nest on the banks of Väike Emajõgi, which he had found there. And what can I say, Arne’s work is bearing fruit, I am more and more firmly walking in the ranks of animalists.
Kui märkate vigu, faktilisi või keelelisi, eesti või inglise keeles, siis palun kirjutage sellest jaanus@suure-jaani.ee If you notice mistakes, factual or linguistic, in Estonian or English, please write about it jaanus@suure-jaani.ee
Hilis-kevadises metsas, kus loodus on värske ja jõuliselt pakatav. Kus õhus on tunda niiske sambla lõhna ja okaspuudele iseäralikku aroomi… seal kus inimtegevuse hääled jäävad nii kaugele, et neid on võimatu märgata. Seal on see eriline paik. Tahaks öelda, et seal on kõrvulukustav vaikus, kuid ei. Mets on tulvil lindude laulu. See on nende imepärane suhtlusviis omavahel ühendust hoida. Minu kõrv eristab paljusid isesuguseid viise… meloodilisi, rütmilisi…. kaugemal ja lähemal. Kuid läbi imelise võlumetsa kostub minuni üks ja ainus, erakordne ja omapärane tärin, mida pole võimalik mitte millegagi segamini ajada – see on suur-kirjurähn. Kuulatan, otsin pilguga läbi okste ja puude võrade… Kuulatan uuesti. See on nagu peituse mäng, kus tema annab vihje ja mina pean usaldama oma meeli selleks, et leida varandus. Püüan liikuda hääle suunas kiiresti, kuid võimalikult hääletult, et teda mitte häirida. Astun ettevaatlikult pehmel samblal, pilk suunatud üles … ma kuulen teda….. Ja lõpuks sirutab ta oma imelised tiivad välja, laseb õhul ennast kanda ning liugleb uskumatu kergusega minust mööda. Tema tiivad liiguvad sünkroonselt, saba aitab okste vahel manööverdada ja pisikesed tumedad silmad leiavad täpselt õige raja, mida mööda tuleb ette võtta järjekordne lend. Märkan hetkeks tema ainulaadset ilu… pisikeste valgete täppidega kaunistatud sulestik ja edevad punased laigud kontrastiks must-valgel kostüümil… Ja läinud ta ongi! … Ei mingit tärinat enam… ainult ühtlane metsalindude sidin paitamas minu kõrvu ning kaunis mälupilt ühest erilisest kohtumisest.