Laanepüüsid olen ikka metsas käies aeg ajalt kohanud. Enamasti nad ehmatavad oma valju vurina saatel lendu tõusmisega. Haruharva õnnestub neid märgata enne kui nad lendu tõusevad. Seekord seisin keset metsasihti ja pildistasin punarinda, keda olin just ootamatult kohanud. Ühtäkki kuulsin jooksumüdinat meenutavaid tiivalööke, mis olid lausa kõhuga tuntavad. Kuid ma ei saanud tõsta pilku kaamera pildiotsijast, sest punarind poseeris mulle väga püüdlikult ja pikalt. Seega ma lõpetasin kõigepealt fotosessiooni punarinnaga, tänasin teda viisakalt meeldiva koostöö eest ja alles seejärel tõstsin pilgu, et uurida ümbrust. Esmapilgul ei näinud kedagi aga siis märksin rohu sees, sihti ääristava kraavi vastaskaldal liikumist. Kiire liikumine vaheldus äkiliste liikumatult seisma tardumistega. Suure vaevaga püüdsin liikuja kaadrisse ja kui kaamera oli ka fokusseerimisega hakkama saanud, tundsin ära laanepüü. Sellised hetked kui olen looduses loodusega ühel lainel ehk siis sulandunud loodusesse ja mind kui inimest märkamata satub minu lähedale mõni lind või loom, need hetked on suured, meeldivalt positiivsed elamused.
I’ve still come across hazel grouses from time to time when I’m in the forest. Most of the time, they startle by taking off with their loud whirring sound. It is rare to spot them before they take off. This time I stood in the middle of the forest target and photographed a robin that I had just met unexpectedly. Suddenly, I heard wingbeats reminiscent of a running noise, which could be felt in my stomach. But I couldn’t look up from the camera’s viewfinder, because the robin posed for me very studiously and for a long time. So I finished the photo shoot with the robin first, thanked her politely for her pleasant cooperation, and only then looked up to survey the surroundings. At first glance, I didn’t see anyone, but then I noticed movement in the grass, on the opposite bank of the ditch bordering the target. Rapid movement alternated with sudden freezes. With a lot of effort I caught the mover in the frame and when the camera was able to focus, I recognized the hazel grouse. Such moments when I am in nature on the same wave as nature, i.e. merged into nature, and without noticing me as a human, some bird or animal gets close to me, these moments are great, pleasantly positive experiences.
Kui märkate vigu, faktilisi või keelelisi, eesti või inglise keeles, siis palun kirjutage sellest jaanus@suure-jaani.ee If you notice mistakes, factual or linguistic, in Estonian or English, please write about it jaanus@suure-jaani.ee