Lumesadu akna taga. Snowfall outside the window.

Oh kui palju oli esimese värskelt sadanud lumega jäljeridu õuel. Hiired, kassid, tuhkur, rebane, … Õhtuks olid linnudki omad jäljed lumele jätnud. Ja veidi tähelepanelikumalt vaadeldes neid jäljekirjeid, hakkasid erinevate kirjutusvahendite prooviridadena tunduvatest lausekatkeist moodustuma jutustused. Lindude söögilaualt kulges kummaline, laialt sisse tallatud rada, justkui magistraal kuni lõhkise tüvega õunapuuni. Lähemal uurimisel selgus, et hiired olid avastanud lindudele pandud päevalilleseemned ning kiirkorras evakueerisid kogu maitsva söögikraami turvalisemasse paika – puuõõnde. Puu juurest viis ühe hiire jäljerida maja poole. Sellega paralleelselt asusin minagi toa poole liikuma. Nüüd märkasin, nagu oleks inglike lumel puhanud. No muidugi, see oli veidi suurem lind, harakas või pasknäär, kes lumele maandunud. Imetlesin linnutiibade poolt lumele jäetud graatsilist joonist, kahetsesin, et õues on juba liiga hämar pildistamiseks ja hakkasin edasi liikuma. Kuid stop! Aga kuhu kadusid hiire jäljed!? Vaatasin veidi ringi ja märkasin, et hiire jäljerida katkes samas kohas, kuhu maanduva linnu tiivad olid joonistanud inglikese …

Oh, how many tracks there were in the yard with the first freshly fallen snow. Mouses, cats, ferret, fox, … Even the birds had left their tracks on the snow by evening. And looking a little more closely at these trace records, narratives began to form from sentence fragments that seemed like test lines of different writing instruments. A strange, well-trodden path, like a highway, led from the bird’s table to the apple tree with a split trunk. Upon closer examination, it turned out that the mouses had discovered the sunflower seeds placed for the birds and quickly evacuated all the tasty food to a safer place – a tree cavity. A mouse trail led from the tree towards the house. Parallel to that, I started moving towards the room. Now I noticed that it was as if the angels were resting on snow. Well, of course, it was a slightly larger bird, a magpie or a jay, that landed on the snow. I admired the graceful pattern left on the snow by the bird’s wings, regretted that it was already too dark outside to take photos, and started to move on. But stop! But where did the mouse tracks go!? I looked around a little and noticed that the line of the mouse’s track was broken in the same place where the wings of the landing bird had drawn an angelic …

Kui märkate vigu, faktilisi või keelelisi, eesti või inglise keeles, siis palun kirjutage sellest jaanus@suure-jaani.ee If you notice mistakes, factual or linguistic, in Estonian or English, please write about it jaanus@suure-jaani.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga