Uue aasta esimesel päeval sõitsin metsa, oma meelispaika Saarjõe äärde, et loodusele, metsale, metsavaimudele, loomadele ja lindudele soovida Head uut aastat. Ühe tee äärse raielangi servas olid metskitsed ja minul autos kõrvalistmel teleobjektiiviga kaamera. Tavaliselt on mul nii, et kui kaamera on autos käepärast, siis ma ei kohta tee peal mitte kedagi. Või siis vastupidi – kaamerat ei ole ja rebased, kitsed, põdrad poseerivad ridamisi tee ääres. Ja siis on veel üks nüanss. Tee lähedal olevast metsloomast või linnust mõõduka, ühtlase kiirusega möödudes, ei pruugi nad auto peale silmagi pilgutada. Niipea kui vähendada kiirust, koondavad metsaelukad koheselt oma kogu tähelepanu autole. Ja auto seisma jäämisel põgenetakse kiirelt.
On the first day of the new year, I went to the forest, to my favorite place, to the river Saarjõgi, to wish nature, forest, forest spirits, animals and birds a Happy New Year. There were roe deers on the edge of a roadside cutting hoak and I had a camera with a telephoto lens on the passenger seat in my car. Usually, if I have the camera handy in the car, I don’t meet anyone on the road. Or on the contrary – there is no camera and foxes, roe deers, mooses are posing in rows by the road. And then there is another nuance. When passing a wild animal or bird near the road at a moderate, steady speed, they may not to wink at the car. As soon as you reduce the speed, wild animals immediately focus all their attention on the car. And when the car stops, they run away quickly.
Kui märkate vigu, faktilisi või keelelisi, eesti või inglise keeles, siis palun kirjutage sellest jaanus@suure-jaani.ee If you notice mistakes, factual or linguistic, in Estonian or English, please write about it jaanus@suure-jaani.ee