Autoga metsa jõudes ja seisates mootori, kuulsin kägu kukkumas nii lähedal, et oli autosse selgesti kuulda. Väljusin kaameraga vaikselt, et hakata puudelt otsima kägu. Peale mõningast luuramist jäi kägu vait, mina nägin vilksamisi ühte lindu lendamas. Selle linnu lendamine ei olnud just päris käo lendamise moodi kuid lõpetasin hiilimise ja jalutasin rahulikult veel puude all veidi ringi. Ei kuulnud ega näinud kägu, ainult kaugemalt kostis erinevatest suundadest käo kukkumist. Naastes auto juurde, lõin ukse tavapärase valjusega kinni ning hakkasin pagasiruumist seljakotti võtma. Ja jälle kuulsin kägu, hästi lähedal, lausa pea kohal. Hakkasin taas paarikümne sentimeetri haaval liikuma, ise pingsalt jälgides puude latvasid. Seal üleval, kõrge kuuse ladvas ta kukkuski kuid pikalt ta minu hiilimist enam ei talunud.
When I reached the forest by car and stopped the engine, I heard a cuckoo singing so close that I could clearly hear it in the car. I quietly went out with my camera to start looking for cuckoos in the trees. After some scouting, the cuckoo fell silent, I saw flashes of a bird flying. The flight of this bird was not exactly like the flight of a cuckoo, but I stopped sneaking and calmly walked around under the trees. Didn’t hear or see a cuckoo, only heard the cuckoo singing from different directions in the distance. Returning to the car, I slammed the door with the usual volume and started to take my backpack from the trunk. And again I heard the cuckoo, very close, right overhead. I started to move again in increments of a few dozen centimeters, closely watching the tops of the trees. Up there, in the top of a tall fir tree, he sang, but for a long time he couldn’t stand my creeping anymore.