Hiir, Mouse. Estonia. OM-1 Mark II, M.Zuiko Digital ED 300mm F4.0 IS PRO + MC-20, 1/500, f/8,0, ISO 2000.

Kui märkate vigu, faktilisi või keelelisi, eesti või inglise keeles, siis palun kirjutage sellest jaanus@suure-jaani.ee If you notice mistakes, factual or linguistic, in Estonian or English, please write about it jaanus@suure-jaani.ee

2 Comments

  1. Kord jäi üks maja ülevõtnud hiirtest – väga sarnane sellele väiksele karvikule – mulle prügiämbris vahele. Kuna tema ja tema sugulaste tegevuse jäljed olid tekitanud minus juba mõnda aega meelehärmi, krabasin esimese hooga prügikoti pealt kinni: “ahhaa, tõbras!” Ja viisin koos kotiga prügikonteinerisse. Läksin tuppa ja hakkasin mõtlema. Kott oli ju kinni… Kõndisin õue tagasi ja tegin prügikoti pealt lahti. Hiir istus vait kui sukk, pealegi: konteiner oli nii kõrge… Keerasin konteineri tasakesi külili ja avasin kotisuu laiemalt: “Palun ära tagasi tule.” Hiir, hirmust tardunud, passis konteineri “lävepakul”. Viipasin teda pisut välja ajada ja
    näriline pühkis minema, loomulikult otse maja suunas. Uistisin ta vastassuunda, siis lipsas hekki. Äkki ta ikkagi läks metsa elama ja täiendab nüüd Eesti fotokunsti varamut…? :))

    Kristi
    1. See on tore ja hesüdamlik lugu. Tõesti ei pea ju kohe tapma hakkama vaid mõistlik on kaaluda esialgu ikka pehmemaid lahendusi.
      Minul ei ole hiirte vastu mitte midagi, kuni nad ei tiku minuga ühte majja elama. Sügiseti nad siiski kipuvad minuga ühe katuse alla ja siis on tüli majas. Nii mõnelgi sügisel on hiired hakanud end sisse seadma ka minu minu auto mootori peale, kuhu tassivad puulehti, kastanimune, tammetõrusid, … Ka sellega ei ole ma päri. Kuid vabas looduses on kõik hiired teretulnud minu modellideks.

      Tasuja

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *